SIK-p siulittaasuata Jess G. Berthelsenip maajip aallaqqaataani Nuummi Katuami oqalugiarnermini takorluukkat nuannersut saqqummiussuuppai, pissutsilli piviusut eqqaasitsissutigalugit. Oqalugiaat tamaat uani atuarneqarsinnaavoq:
Ataqqinartut sulisartut,
Nunarsuarmi sulisartut ulluanni qamannga pisumik pilluangaaritsit.
Aamma pingitsoorusunngilanga paartiit sinnerlugit qineqqusaartunut aammalu Inatsisartunut qinigaasunut, Naalakkersuisunngortunullu pilluaqqusissallunga, soorunalimi aamma Kommunalbestyrelsemut qinigaasuttaaq pilluaritsi.
Ataqqinartut Sulisartut. Nalunngilarsi manna Nuna ilisseqartinnagu ingerlanneqarsinnaanngitsoq, taamaammat aamma ulloq manna ilissi sulisartutut ilissinnut ataqqingaarlusi nalliussissavarsi. Pilluangaaritsilu.
Ajuusaarnaraluartumik Kommuuni Kujallermi innuttaasut assut ajornartorsiorput, tassami Kommuni aningaasatigut annertuumik ajornartorsiuteqarmat. Tamatuma kingunerisaanik ilaasortagut Kommuunip suliffeqarfiutaanit soraarsinneqaqattaarput, allaat sulisut ilaat sapaatip akunneranut taamaallaat 20 tiimit sulisinneqalerlutik. Arraa! Kia sapaatip akunneranut 20 tiimit sulisinneqarluni inuussutigisinnaammagit? Inissiamulluunniit akiliinissamut naammanngilaq.
Apeqqutiniarpara Kommuuni Kujalleq taamatut inissinnera kiap akisussaaffigaa? Qangali SIK-p oqariartuutigiuarpaa aatsitassarsiorneq ingerlanneqarniarli, aatsitassat uranimik akoqarpata akoqanngippataluunniit. Kisianni politikerit ilaatigut oqariartorput: “Naamerluinnaq, uranimik akoqassanngilaq”. Politikerit taakkoqqissaaq taamatut oqariartortut, qinigaagamik Naalakkersuisunngorlutillu namminneq akueraat aatsitassat piiarneqartut uranimik akoqarsinnaasut.
Aammagooq aatsitassarsiorfiit mingutitsinngilluinnassapput. Arraa! Qanga aatsitassarsiorneq mingutsitsinngilluinnalerami? Tamanna ajornarpoq. Kisianni mingutsitsineq sapinngisamik minnerpaaffianiitinniarsarissavarput.
Ernummatigeqisannik maannakkut Kommuunit avissaartuutilerput qangatullusooq immikkut illoqarfiit kommuuninngortiterlutik. Tamanna uanga ernumanartutut isigaara. Ilami inuiaqatigiit sukkasuumik ikiliartorpugut, aammalu illoqarfiit ataasiakkaat nunaqarfiillu sukkasuumik inuerukkiartorput. Aana ernumanartua. Qangatut illoqarfiit ataasiakkaarlutik kommuuninngussappata ilaasortatsinnut pitsaavallaanngitsumik kinguneqaratarsinnaammat. Tassami illoqarfiit inui ikiliartoqisut, Kommuunit ataasiakkaat ingerlanniarlugit akileraarutit qaffannissaat ernumatsigigakku. Isumaqarpunga 2009-imi “Kommuunerujussuit” pilersitagut aggululoqqinnissaat pitinnagu eqqarsarluaqqaartariaqartugut. Isumaqarpunga Kommunit nutaamik aaqqissuuteqqinneqaannarsinnaasut maannakkut ilusaat atuuttoq aallaavigalugu.
Aap, Inatsisartunut Kommuuninullu qinerseqqammerpugut. Qineqqusaarnermi neriorsuuterpassuit tusaavagut, ilaatigut eqqarsarnartarluni: Arraa! Qilamminngaan-niinguna aningaasanik nakkaasoqartoq? Imaluunniit pisoorsuarnik-una akkaqartut?
Aap, qineqqusaarutit tusaavagut, ilissilu qinikkat, naatsorsuutigissavarsi qineqqusaarutissinnik eqqaasillattaarneqaarumaarlusi. Neriuppungalu Naalakkersuisunngortitseqatigiit ukiuni tulliuttuni suliumaartut maani nunami asasatsinni innuttaasut atugarissaarnerulernissaat anguniarlugu.
Tassami Nunatsinnut ulorianartorsiortitsinerpaatut isigisara (Amerikka eqqaassanngikkaanni) tassaavoq inuiaat Kalaallit ikiliartupiloornerput. Nunarujussuaqarpugut, sineriassuattalu inoqartuarnissaa sapinngisamik qulakkeerniartariaqarparput. Unammisaqarpugulli. Tassalu ikiliartornerput. Allatut ajornaqaaq sineriassuatta inoqartuaannarnissaa qulakkiissagutsigu illoqarfinnik Nunaqarfinnillu inerisagassatsinnik toqqartuinissarput allaqqussinnaanngilarput.
Taamaattumik nerioqaanga Naalakkersuisut ilungersorlutik aningaasanik amerlanerusunik, isertitassanillu nutaanik pilersitsiumaartut. Taamatummi iliunngikkutta aningaasanillu amerlanerusunik isertitaqalinngikkutta, taava aningaasat kaasarfitta aappaaniik aappaanut massakkutuulli nooqattaaginnassavagut. Aningaasarsiulinngikkuttalu Kalaallit ikiliartornerput illuanut saatinniarnissaanut tunngavissaqanngilagut. Inuiaqatigiillu Nunaminni asaqisaminni atugarissaarnerulernissaat angu-niaruminarnerulernavianngilaq.
5. November 2024 iterpugut silarsuarput mumilluinnarsimasoq. Pissutsit ulluinnarni sungiusimasagut naatsorsuutigisinnaajunnaarsimallugit. Itertitaavugut Amerikkap præsindentia oqariartortoq neriorsuutigisinnaanagu Nunatta tigunissaanut sakkut atornaviarnagit. Tamanna inuiaqatigiinnut, iluunngarluta Nunatsinnut asannittunut toqqissisimajunnaartitsivoq, assullu ersilersitsinermik kinguneqarluni.
Pitsaanerulersitsinngilarlu Kalaaleqatigut marluk ulloq manna tikillugu Amerikkami Naalakkersuinikkut suliaqartunik oqaloqateqaqattaarmata, soorlusooq sinnerluta oqaloqatiginnittut. Tamanna unitsilluinnartariaqarpoq. Soorunami Trumpip tamanna atorluarpaa takusinnaagamiuk inuiaat Kallaallit nunartilluunniit pillugu ataatsimoorlutik taamaasinerani oqariartorsinnaanngitsut. Ullorlu manna tikillugu suli tamanna atorluarpaa, sunalu tamaat atorlugu avissaartuunnissarput anguniarpaa, ilaatigut allaneqarani aningaasanik akilerlugillusooq kalaaleqatitta ilaat sulisikkai.
Inuiaat kikkulluunniit Nunaminnut asannittut kajumissaarinavianngillat nunartik avataaniit tiguneqassasoq. Akuerisinnaanngilluinnarpara Kalaaleqatitta ilaat taamatut pissusilersortut, tassami Amerikkami imaluunniit Ruslandimi innuttaasut ilaat taamatut pissusilersorsimagaluarpata inatsisit atuuttut naapertorlugit qangali eqqartuunneqareersimassagaluarmata.
Pitsaanerulinngilarlu taamaasinerani Naalakkersuinikkut isummerusunngitsutut pissusilersoratta soorlulusooq suniarnerluta nalullugu. Aap, Danskiunianngilagut, Amerikkarmiuunianngilagut, Kalaaliuniarpugut. Kisianni taava suniarpugut? Isumaqarpunga maannakkut Danmarkilu suleqatigiinnerput ataqqeqatigiittoq naligiittoq nukittorsartariaqaripput. Tamatumanilu Europamut isiginerulerluta, allaat EU arlaatigut suleqatigsinnaanera misissorneqartariaqartoq, kiisalu isumaqarpunga Nunani Avannarliit aamma qaninnerusumik suleqatigisariaqarigut.
Inuiaat Kalaallit akutaagutta, taartumik qalipaateqarutta, akusaagutta imaluunniit nunasisimagutta, Kalaallit Nunarput kiffartuukkumallugu aaliangersimagutta, tamatta tikilluaqqusaasutut misigaluta, Kalaallit Nunarput avataaninngaanniik tiguarniarneqartoq, suna tamaat sakkugalugu tamatuma pingitsoortinnissaa anguniartussaavarput.
Namminiilivinnerunngilarmi nunamit allamit aqunneqalerneq. Aatsaat namminiilivittoqarsinnaavoq Nuna nammineerluni, aningaasatigut imminut pilersorsinnaanngoruni. Taamaattoq eqqaamassuarput Nunarsuarput imatut isikkoqalersimavoq nuna sunaluunniit maani nunarsuatsinni aningaasarsiornikkut, illersornissakkut il.il. kisimiilluni ingerlasinnaanani. Nunarsuarmi ataasiusoq tamatta najugaqarfigaarput, nunamilu sumiikkaluartumi imminut mattulluni inuusoqarsinnaajunnaarnikuuvoq.
Namminiilivinniarneq akeqarpoq. Namminiilivinniarnermi pilliuteqanngitsoorsinnaanngilagut. Namminiilivinnerput aamma annertuumik pisussaaffiliissaaq. Isumaqarpunga piffissaanngitsoq Nunarput Naalagaaffinngortinniassallugu, minnerunngitsumik Nunarsuarmi pissutsit ullumikkutut itsillugit. Eqqaamallugu naamminiilivinnissaq Inatsisartuniinngimmat. Namminiilivinnissaq innuttaassuninngaaneertussaavoq. Tassa Naalagaaffinngornissaq inummiippoq. Nunatsinnut asasatsinnut qamannga iluunngarluni pisussaq.
Siunissami takorloorpara meerartatta, ernuttatta, ernutaqqiutittalu manna nuna tamaat oqartussaaqataaffigalugulu aqulerumaaraat. Taamatulli pisoqassappat uanga manna nuna asasara siullermik najoruminartunngorteqqaarusuppara, allanillu pisuutitsineq peerlugu, uagummi nammineq akisussaasuuvugut, massuma nunatta ulluinnarni najoruminartunngortinneqarnissaanut.
Takorloorpara qaquguugaluarnersoq Nunami maani inuussutissarsiutit arlallit aallartissimassasut. Takornariaqarneq annertunerusumik inuussutissarsiutigilersimassagipput, aammalu aatsitassarsioqatigiiffimmik pilersitsisimassasugut, aatsitassarsiorfiillu pilersissimassagigut uranimik akoqarpata akoqanngippataluunniit. Takorloorpara Nunarsuarmioqatitta, uagullu Kalaallit nammineq atorfissaqartitatsinnik pilersitseqataasimassasugut erngup nukinga atorlugu suliffissuarnik, soorlu aluminiliorfinnik pilersitsisimassasugut, aammalu Nunarsuarmi suliffeqarfissuit ingerlalluartut maani nunami sorsuffiunngitsumi suliffeqarfinnik pilersitsiortulersimassasut peqatigaluta. Tamatumalu kingunerisaanik aalisarneq kisimi isumalluutaajunnaarsimassasoq. Kinguaagut ukiut 100-t qaangiuppata suli aalisarnermik inuussutissarsiuteqarsinnaasut, tamatumalu kingunerisaanik SIK-mi ilaasortagut aalisakkerivinni suli sullittut isigalugit.
Siunissamut aamma takorloorpara peqqinnissaqarfik ingerlalluartoq pilersissimassagipput, tamannami inuiaqatigiinnut pingaaruteqaleraluttuinnarmat. Tassami inuiaqatigiit peqqissusaannut tunngatillugu ajuilluni ajortoqarpoq. Assersuutigiinnarlugu Kalaaleqatigut 70-ileereersimasut kræftimut katsorsartissimasullutik Nunatsinnut uterunik peqqinnissaqarfitsinni ukiumoortumik misissortissinnaanngillat. Assigiinnarpaa oqarfigalugu, a’ illit utoqqaligavit tassa ikioqqissinnaanngilatsigit. Tamanna pissusissamisoorsinnaanngilaq! Inuinuku pineqartut. Aamma Danmarkimimi katsorsartikkamik aningaasarsiaqannginnertik peqqutigalugu inigisaminnut akiliisinnaanngillat. Kisianni tassa suli katsorsartinniaasaarlutik, suliluunniit Nunatsinnut angerlartinneqaratik nalunaarfigisarpaat inigisaminnit anisitaasut. Arraa silaqaraluarnerlutik! Peqqissartut Nunatsinnut angerlarunik taava sumunnassagamik? SIK-mi isumaqarpugut inuk nappaassuarmik eqqugaasimalluni katsorsartinnerani inigisaanut kommuunit pinngitsooratik ikiorlugu akiliuttariaqaraat!
Takorloorpara meeqqat ulloq unnuarlu angerlarsimaffii atorunnaavissimassasut. Takorloorpara Nunarput ataasiusoq pilersissimagipput. Takorloorpara inuiaqatigiit maani nunami asasasatsinni amerliartulersimasugut. Takorloorparalu maani Nunami atugarissaarneq pilersinneqarsimasoq, tamatumalu kingunerisaanik inuiaqatigiit imminnut asasut, imminnut tatigisut, inuiaat Kalaallit ataatsimoortut pilersissimassagigut. Tamatuma kingunerisaanik inuiaqatigiit sulisinnaasut tamarmik suleqatigiilersimasut, Nunarput pillugu – Nunarput asasarput pillugu innuttaasut qiteritillugit.
Tamakkuli tamarmik iluatsissappata, ataqqinartut sulisartut, ilissi saneqqunneqarsinnaanngilasi, ilissimi Nunatsinni annertusiartortussamik assakaasunik ingerlatsisuuvusi pingaaruteqarnerpaat.
Asasakka Sulisartoqatikka, asasakka Nunaqqatikka. Tamatta ikoqatigiilluta massuma Nunatta asasatta, Kalaallit Nunaattut atajuaannarnissaa sulissutigisigu. Asasakka Sulisartoqartikka, asasakka Nunaqqatikka, tamatta assatsigut tigulluta neriorsoqatigiitta manna Nuna, Kalaallit Nunarput, Kalaallinit nunagiuarneqarnissaa sulissutigiuassallugu. Immitsinnut pisussaaffilerta tamatta illersoqatigiilluta, suna tamaat atorlugu Nunatta avataanit tiguneqannginnissaa isumagissallutigu. Suminngaanneeraluaruttaluunniit maani Nunami najugaqartugut Kalaallit Nunarput asasarput ataatsimoorfigitigu, sulissutigisigullu ulluinnarni inuuffigiuminartunngortillugu.
Nikuilluta assatsigut tigulluta Nunarput inuummersoqqutigu pingasoriarluta hurraarutigalugu.
Jess G. Berthelsen
Kattuffiup siulittaasua
Una tooruk Nuummi maajip aallaqqaataasiornermi assilisat takujumallugit