Skip to content

Apeqqutigineqarajuttut

Apeqqutit akissutillu suliffeqarnermut tunngasut SIK-mut ilaasortanut sammisitat. Apeqqut toorukku ataani akissut saqqummissaaq. Quppernerup aterpiaani:  Taaguutinik atorneqarajuttunik nassuiaatit.

Aap, SIK-mut ilaasortaaguit atorfinitsitaanermut isumaqatigiissutivit misissorneqarnissaanut tamatigut ikiorne­qar­sin­naa­vutit sulisut sinniisaannit, sumiiffimmi peqatigiiffimmit imaluunniit SIK-p allattoqarfianit.

  • Nalornisaqaruit atorfinitsitaanermut isumaqatigiissut atsioqinagu. Apeqqutigi­ni­­akkatit akissutissarseqqaakkit. Atorfinitsitaanermut isumaqatigiissummi uku allassimasariaqarput atorfeqarnermik uppernarsaasarnermut inatsit naapertorlugu:

1)    Sulisitsisup aamma sulinermik inuussutissarsiuteqartup aqqa aamma najugaa.

2)    Suliffiup sumiiffia, imaluunniit aalajangersimasumik suliffeqarneq sumiiffeqarnerluunniit amigaataappata, suliffiunerusartut, paasissutissat sulinermik inuussutissarsiuteqartoq sumiiffinni assigiinngitsuni sulisassasoq, suliffeqarfiullu qullersaqarfia imaluunniit sulisitsisup najugaa.

3)    Suliat suunerisa allaaserineqarnerat imaluunniit sulinermik inuussutissarsiuteqartup taaguutaa, atorfiup qaffasissusia taaguutalu imaluunniit suliassaqarfiit suuneri.

4)    Atorfeqarnerup qanga aallartissimanera.

5)    Atorfeqarnerup qanoq sivisutiginissaanik naatsorsuutigisaqarneq, piffissami killiligaanngitsumik sulisitsisoqartinnagu. Tamatuma aamma piffissap misilitsiffiusup qaqugu naanissaa, aamma piffissami misilitsiffiusumi atugassarititaasut immikkut ittut.

6)    Sulinermik inuussutissarsiuteqartup pisinnaatitaaffii akiliunneqarluni sulinngiffeqarnermi, matumani aamma sulinngiffeqarnermi akissarsiaqartitsisoqartarnersoq.

7)    Sulinermik inuussutissarsiuteqartup aamma sulisitsisup soraarnissamut soraarsitsinissamulluunniit piffissaligfaanera, imaluunniit tamatumunnga atuuttut malittarisassat.

8)    Akissarsiat atuuttut imaluunniit akissarsiat isumaqatigiissutaasut, sulinermik inuussutissarsiuteqartup pisinnaatitaaffigisai sulinermik aallartitsinermini, aamma tapisiat akissarsianullu ilaasut allat, pineqartuni ilaariinngitsut, assersuutigalugit soraarnerussutisiassanut akiliutit, taamaattoqarpallu nerisaqarneq aamma ineqartitaaneq. Kiisalu aamma ilisimatitsissutigineqassapput qanoq akuttussusilimmik akissarsiaqartitsisoqartarnersoq. Akissarsiat aalajangersimasuunngippata akissarsiat qanoq naatsorsorneqartarneri sulinermik inuussutissarsiuteqartumut paasissutissiissutigineqassapput.

9)    Ullormut imaluunniit sap. ak. nalinginnaasumik suliffiup sivisussusia.

10)  Nalunaarsuutit ataatsimoorussamik isumaqatigiissut suna imaluunniit isumaqatigiissut suna tunngavigalugu akissarsiat aaqqissuunneqartarnerinik. Isumaqatigiissut imaluunniit illuatungeriit akornanni isumaqatigiissut suliffeqarfiup avataani suliaasoq pineqarsimappat, illuatungeriit pineqartut kikkuuneri paasissutissiissutigineqassapput.

 

 Una tooruk atorfeqarnermik uppernarsaasarnermut inatsisip oqaasertai tamarmiusut piumallugit (inatsit atuutilissaaq ulloq 1. juuli 2025)

Atorfinitsitaanermut allagartaliisarneq pillugu inatsisissaq Inatsisartut 2022-mi ukiakkut ataatsimiin­nerminni akuersissutigivaat. Taamaalilluni sulisitsisoq atorfinitsitsinermi isumaqatigiissusiortarnissamut pisussaaffilerneqassaaq. Inatsisissarli aatsaat atuutilissaaq Naalakkersuisut nalunaarusiornermikkut inatsisip qaqugu atuutilernissaanik aalajangersaareerpata.

Inatsisip tamatuma atuutilernissaata tungaanut ima siunnersorusuppatsigit:

  • Ilinnut pitsaanerpaassaaq atorfinitsitaanermut isumaqatigiissuteqaruit. Taamaattumik tamanna sulisitsisumut qinnutigisariaqarpat.
  • Sulisitsisoq atorfinitsitaanermut isumaqatigiissusiorumanngippat allatut qulakkeerniartariaqarpat qanoq akissarsiaqartitaaniarnersutit sulininnilu allatigut qanoq atugassaqartitaani­ar­nersutit – pitsaanerpaassaarlu allakkatigut tamakku uppernarsarneqarpata.
  • Sulisitsisoq atorfinitsitaanermut isumaqatigiissusiorumassanngikkaluarpat sulisut sinnii­saat, sumiiffimmi peqatigiiffik imaluunniit SIK-p allattoqarfia attavigikkit siunnersorneqaq­qul­lutit.
  • Atorfinitsitaanermut isumaqatigiissusiortoqarpat taanna atsiortinnagu SIK-mut ilaasortatut periarfissaqarputit SIK-p allattoqarfiani siunnersortit ilaannut isumaqatigiissut misissortissal­­lugu.

Sulisitsisoq aalajangersinnaavoq misiliummik atorfinitsinniarlutit, tamanna atuutissal­lu­ni sivi­su­ner­paamik qaammatini pingasuni. Misiliummik atorfeqarallarnissap isuma­qa­­ti­giis­su­taanera allassima­suutigineqassaaq (tamanna atorfinitsitsinermut isumaqatigiissummiikkajuppoq).

  • Misilinneqarnerup nalaani sulisitsisup sivikillisamik piffissaliilluni sioqqutsisumik kalerrii­nik­kut soraarsissinnaavaatit, taamatuttaaq illit sulisutut sivikillisamik piffissaliillutit sioqqutsi­su­­mik kalerriinikkut soraarsinnaavutit.
  • Misilinneqarnerup nalaani soraarsitsinermi/soraarniuteqarnermi tunngavilersuilluarnissamik piumasaqaatit misilinneqarnerup qaangiutereernerani piumasaqaatitut inngillat. Imaluunniit ima oqaatigalugu: Misilinneqarnerup nalaani sulisitsisumut oqinnerussaaq soraarsissallutit, ilinnullu oqinnerussalluni soraarniassallutit, misilinneqarnerup kingorna ator­finivinnermi piumasaqaataalersussanut naleqqiullugu.
  • Misilinneqarneq qaangiuppat “nalinginnaasumik” atorfeqalissaatit, taamalu soraarsitsi­ner­mi soraarniarnermiluunniit sioqqutsisumik kalerriinissamut piffissat nalinginnaasut atuutilis­sal­lutik.

Sulisut sinniisaat suliffimmi suleqatigisaminit qinerneqartarpoq, suliassaralugu soqutigisassi aqut­si­sut tungaannut sulissutigisarnissaat.

  • Sulisut sinniisaat arlalitsigut ilinnut iluaqutissanik isumagisassaqarpoq, soorlu:
    • Pisuni aalajangersimasuni siunnersuisarnermigut, soorlu sulisitsisup soraarsinnialersaa­ler­patit.
    • Akissarsianut tapinik isumaqatigiinniarnermi ikiuunnermigut.
    • Illersuisutut ikiuunnermigut, soorlu napparsimalluni sulinngittarnerit pillugit oqaloqa­ti­giin­nerni, atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinnerni il.il.
    • Iluarsisariallit aqutsisunik oqaloqatiginnissutiginerisigut, soorlu makkununnga tunngasut: Piffissap suliffi­u­sup inissisimanera, unillatsiarnerit neriffiusut qasuerserfiusullu kii­sa­lu sullivimmi avatangiisit.

Sulisut sinniisaannik qinersisoqassappat piumasaqaataavoq sulisut SIK-p isumaqatigiissu­taa malillu­gu atorfeqartinneqartut ikinnerpaamik tallimaanissaat.

  • Taamaattumik tallimaagussi – sulisullu sinniisoqanngippata – suleqatitit oqaloqatigisinnaa­va­tit sulisut sinniisaannik qinersinissaq pillugu.
  • Sumiiffimmi peqatigiiffik ikiuullunilu siunnersuisinnaassaaq qanoq sulisut sinniisaannik qinersinissar­si pillugu.

Namminersorlutik Oqartussanik suliffiutillillu namminersortut kattuffiannik Grønlands Erhverv-imik (GE) SIK-p tunngaviusumik isumaqatigiissutaani allassimavoq sulisitsisoq suliamik aqutsisinnaatitaallunilu agguataarisinnaatitaasoq. Aqutsisinnaa­ti­taaneq taman­na soorunami killissaqar­poq. Soorlu inatsisit isumaqatigiissutillu sulisitsisup sulinermik aqut­sisinnaatitaanerata killinginik aalajangersagaqarput.

  • Aqutsisinnaatitaanermi ilaatigut pineqarput a) kissaatigisarpiamik sulisussarsisinnaatitaa­neq, b) suliassamut malitassiisinnaatitaaneq/naalakkiuteqarsinnaatitaaneq, kiisalu c) soraar­­sitsisinnaatitaaneq, tamanna sulisup imaluunniit sulisitsisup atugarisaanut tunngatil­lu­gu naleqquttumik tunngavissaqarpat.
  • Soraarsitsinissamut pisinnaatitaaneq taaneqareersutut killissaqarpoq. Taamaalilluni soraarsitsisoqarsinnaavoq aatsaat tamanna sulisup imaluunniit sulisitsisup atugarisaanut tunnga­til­­lu­gu naleqquttumik tunngavissaqarpat (imaluunniit isumaqatigiissutini allassimasutut: inunnik ataasiakkaanik soraarsitsinerni assigiinngitsuliortoqassanngilaq). Soraarsitsinerit su­­lisup imaluunniit sulisitsisup atugarisaanut tunngatil­lu­gu naleqquttunik tunngavissa­qar­sin­naapput: Soorlu sipaarniarnernik, suliassaaleqinermik, suleqatigiinnermi ajornartorsiu­te­qarnermik, piukkunnannginnermik imaluunniit suliartunngitsoortarnernik.

Sulisartut SIK-p isumaqatigiissutaanik atuisut ilaannaat funktionæriupput, atorfillit pillugit inatsim­mi pineqartut eqqarsaatigissagaanni.

  • SIK-p isumaqatigiissutaanik atuisut funktionæriusut ilaatigut tassaapput allaffimmiut aam­ma meeraaqqerivinni meeqqerivinnilu sulisut. Sulisut lederitut pisortaasut aamma funkti­o­næriusinnaapput.
  • Funktionæritut atorfeqarneq soraarsitaalernermi pisinnaatitaaffiliisarpoq. Soorlu sulisitsi­soq soraarsitsinialeraangat sioqqutsisumik kalerriinermut piffissaq sivisunerusarpoq.
  • Nalorniguit funktionæriunerlutit SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfia saaffigisinnaavat. Funktionæriunersutit taamaannginnersutilluunniit tassani nassuiaanneqarsinnaassaatit.

Funktionæriuguit (soorlu allaffimmiuullutit meeqqerivimmiluunniit sulisuullutit) sulisima­ner­­mik uppernarsaammik sulisitsisunnit pisassaqartitaavutit, tassani allassimassalluni pif­fis­sami sumi su­li­simanersutit, sunik suliaqarsimanersutit kiisalu qanoq akissarsiaqartitaa­si­manersutit.

  • Funktionæriunngikkuit sulisimanermik uppernarsaammik pisassaqartitaanngilatit, tamanna atorfinitsinneqarnermut isumaqatigiissummi imaluunniit sulisut akissarsiaat sulinermilu atu­­­gassarititaasut pillugit kattuffiup isumaqatigiissutaani allassimanngip­­pat. Pisassaqartitaanngikkaluarlutilli soorunami sulisitsoq sulisimanermik alla­gar­tamik taamaattu­mik qinnu­igisinnaavat. Taava akuerisinnaavaatit itigartillutilluunniit.
  • Sulisitsisut pisussaaffeqanngilaq ilassinneqqusissummik allakkiuutissallutit, kisianni taamaat­tumik allagaqaqqullugu qinnuigisinnaavat – taava sulisitsisup nammineq aalajangissavaa tamanna akuerissanerlugu.

Feeriarneq pillugu inatsit naapertorlugu ukiut tamaasa sapaatip-akunnerini tallimani feeriarnissamik pisassaqarputit, ukiumi feeriarfimmi 1. februaarimit 31. januaarimut ingerla­su­mi.

  • Qaqugu feeriassanersutit illit sulisitsisuillu nalinginnaasumik isumaqatigiissutigisussaavarsi. Isumaqatigiissinnaanngikkussili sulisitsisup aalajangersinnaavaa qaqugu pissanersoq. Taamaattoqartillugu sulisitsisup feeriarneq pillugu inatsimmi aalajangersakkat malittussaavai, soorlu sivikinnerpaamik sapaatip-akunnerini pingasuni ataqatigiimmik feeriarsinnaatitaa­neq. Aamma feeriap qaqugu pinissaata sioqqutsisumik nalunaarutigineqartarnissaanut ma­littarisassaqarpoq, taamaalillutit feeriarnissat piareersimaffigisinnaaniassagakku.
  • Erseqqissumik tunngaviusoq tassaavoq feeriarnerit aallartereersoq sulisitsisup unitsissinnaan­­ngikkaa suli­ar­toqqullutillu. Kisianni sulisitsisup – pissutissaqarluaruni – suliartoqqusinnaavaatit feeriap aallartinngitsiarnerani. Taama pisoqassagaluarpat taartisiatut feeriaqar­sin­naatitaavutit, feeriarnissaraluavillu unitsinneqarnerani annaasaqaatinngortut sulisit­sisup matussusissavai.
  • Feeriarneq pillugu inatsimmi aamma malittarisassaqarpoq feeriap nalaani napparsimalernermut tunngasunik. Napparsimaneq sivikinnerpaamik nalunaaquttap-akunnerinik 40-nik sivisussuseqarsimappat, taamalu feeria siunertaasutut ilorrisimaarfiutigiunnaarluni, taarti­­si­­atut feeriaqarsinnaatitaavutit
  • Feeriamut tunngatillugu pisinnaatitaaffitit nalornissutigigukkit SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfia paasiniaa­vi­gisinnaavat.

Aap. Isumaqatigiissutit assigiinngitsut akissarsianut tapinik qinnuteqarnissamut pisinnaatitaaffiliipput. Illit suliannut tunngatillugu tapit suut periarfissaanersut isumaqatigiissummi illit sulininnut atuuttumi takusinnaavatit. Tapit isumaqatigiinniutigineqarsinnaapput sulisut sinniisaannit, sumiiffimmi SIP-mit imaluunniit SIK-p allattoqarfianit.

  • Sulisut sinniisaat, sumiiffimmi peqatigiiffik imaluunniit SIK-p allattoqarfia saaffigikkit.

Napparsimaneq immini soraarsitaassutigineqarsinnaanngilaq, napparsimaneq pissuteqavilluni sulinnginnertut isigineqartarmat.

Imaanngilarli napparsimallutit sulinngippallaaruit soraarsitaasinnaan­ngivissutit. Sulisitsisup pissutissaqarluaruni napparsimanerit pissutigalugu soraarsissinnaa­vaa­tit. Pissutissaalluartoq tassaasinnaavoq suliassat naammaginartu­mik naammassineqarsinnaajunnaar­nerat, ullorpassuarni napparsimagavit. Napparsimallutit sulinngin­­­nerit sulisitsisunnit soraarsit­sissutissatut pissutigineqassaguni qanoq annertutigissa­­ner­soq imaaliinnarlugu oqaatigineqarsin­naan­­ngilaq, pissutsit pineqartut ataasiakkaat qa­noq ittuunerat apeqqutaagami.

  • Ullorpassuit napparsimasimaguit sulisitsisup isumassuilluartuuniartup oqaloqatigerusus­savaatit. Tassani ilaatigut oqaloqatigiissutigineqarsinnaavoq napparsimallutit sulinngittarnitit qanoq killilersimaarneqarsinnaanersut, suliassatit allatut aaqqissuunneqarallarsinnaa­ner­sut imaluun­­niit sivikinnerusumik sulisarallarsinnaanersutit.

Ulluni 120-ni napparsimanermut malittarisassamik taaneqartartoq tassaavoq ukiup ataat­sip ingerlanerani ullut 120-t sinnerlugit napparsimasimagaanni qaammammik ataat­simik siumoortumik kalerrinneqarluni soraarsinneqarsinnaaneq – ukiut qassit sulisuusimanerit apeqqutaatinnagu.

. Tassa malittarisassami pineqanngilaq ukiup ingerlane­rani ulluni 120-ni napparsimaguit aatsaat sulisitsisup soraarsissinnaa­lissagaatit, pineqarporli ukiu­p kingulliup ingerlanerani ulluni 120-ni napparsimasimaguit piffissaq soraarsitsinissamut siumoortu­mik kalerriiffiusussaq sivikillineqassasoq.

  • Sulisitsisoq ullunut 120-nut malittarisassamik atuisinnaatitaavoq aatsaat atorfinitsinneqar­ninnut isumaqatigiissummi allassimappat malittarisassaq taanna atorfeqarninnut atuuttoq.

Napparsimalluni sulinnginnermut uppernarsaataasussamik nakorsamit uppernarsaammik sulisit­sisoq piumasaqarsinnaatitaavoq – ullualuit sulisimanngikkaanni.

  • Nakorsamit uppernarsaammik pissarsinermut aningaasartuutit sulisitsisup akilissavai.

Isumaqatigiissutit tunngavigalugit assigiinngitsunik pisinnaatitaaffeqarputit perulunnartumik nappaa­teqaleruit.

  • Piaartumik sulisitsisut nappaatit pillugu ilisimatiguk.
  • Suna nappaatiginerlugu uppernarsaatip napparsimavimmit pissarsiarinissaa eqqaamajuk.
  • Sulisut sinniisaat, sumiiffinni peqatigiiffik imaluunniit SIK-p allattoqarfia attaveqarfigikkit siunnersortinniarlutit.

Isumaqatigiissutini assigiinngitsunik periarfissinneqarputit illit perulunnartumik nappaateqaleruit imaluunniit ilaquttavit qanigisavit (tassani pineqarlutik angajoqqaat, aapparisaq, qitornat imaluunniit qatan­ngutit) arlaat perulunnartumik nappaateqalerpat toqulluniluunniit. Tamatumani soorlu akiliunneqarsinnaavutit qanigisat ornillugu angalanissannut, tamatumunngalu atatillugu akissarsiaqaannarlutit sulinngikkallarnissannut pisinnaatitaaffeqarlutit.

  • Piaartumik sulisitsisut nappaat pillugu ilisimatiguk napparsimavimmillu uppernarsaammik pissarsigit.
  • Sulisut sinniisaat, sumiiffinni peqatigiiffik imaluunniit SIK-p allattoqarfia attaveqarfigikkit siunnersortinniarlutit.

Sulininni ajoqusersimaguit pingaaruteqarpoq ajoquserneq ingerlaannartumik nalunaarutigissallu­gu, kingusinnerpaamik ukioq ataaseq qaangiutsinnagu.

  • Nalunaaruteqarfigineqartussaq tassaavoq Sulisilluni Ajoqusernerit Pillugit Sullissivik, Nuummiittoq. Tassani aalajangerneqassaaq ajoquserneq imaluunniit nappaat sulinermi ajoqusernertut akuerisaasinnaanersoq. Sulinermi ajoqusernertut akuerineqarpat makkuninnga periarfissaqarputit: Ajoqusernerup kingunerinut taarsiiffigineqarnissaq, suliaritinnermut ani­ngaa­­­sartuutit matussuserneqarnissaat aamma napparsimanerup nalaani ullormusiaqartinne­­qarnissaq.
  • Nalunaarutiginninneq nalinginnaasumik nakorsaq imaluunniit sulisitsisoq aqqutigalugit pi­sarpoq, taakku sulinermi ajoqusernernik pisoqarpat nalunaarutiginnissamut pisussaaffe­qarmata. Ajoraluartumik ajoqusernernik nalunaarutiginninngitsoortoqartarpoq. Taamaattumik tamanna eqqumaffigisassaavoq, ukiorlu ataaseq killissarititaasoq qaangiutsinnagu ajoqusernerit nammineq nalunaarutigisinnaavat.
  • Paasissutissat amerlanerusut www.cfa.gl -imi pissarsiarisinnaavatit. Nalunaaruteqarnermut immersugassaq nittartakkami tassaniippoq, immersugassarlu aamma toqqaannartumik am­marneqarsinnaavoq una toorlugu: www.anmeld.gl
  • Malittarisassat aammattaaq atuupput illit inooqatigisat/katillugu aapparisat imaluunniit qitornavit arnaat/angutaat sullivimmi ajutoorluni toquppat, illit qitornatilluunniit ataasiar­tu­mik tunniunneqartumik pissarsiaqarsinnaagavit/-gamik (ilisinermut ikiorsiissut aam­ma pilersuisumik annaasaqarnermi taarsiissut).
  • SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfianut saaffiginnissinnaavutit siunnersorneqarusullutit.

Naartutillutit soraarsitaasinnaavutit. Kisianni naartuneq imaluunniit ernisimalluni sulinngif­fe­qar­neq pissutigalugit soraarsitaasinnaanngilatit. Taamaattumik sulisitsisoq soraarsit­sini­a­runi allamik pissutissavimmik pissuteqartariaqarpoq, soorlu suliassaaleqinermik imaluunniit sipaarniarnermik.

  • Naartuneq imaluunniit ernisimalluni/angajoqqaatut sulinngiffeqarneq pissutigalugit soraar­sitaanngitsutit sulisitsisup uppernarsarsinnaasussaavaa.

Sulisut sinniisaannut saaffiginnigit uumisaarisarnerlu oqaluttuaralugu. Suliffinni sulisut sinnii­so­qan­ngippata sumiiffinni peqatigiiffimmut ikiortissarsiorsinnaavutit.

  • Misissoruk suliffeqarfimmi suleqatigiinnermi ajornartorsiutit, qinngasaarisarneq imaluunniit uumisaarinerit pillugit allassimasunik maleruagassaqarnersoq.

Sulisut sinniisaat saaffigiuk ajornartorsiutaasunillu nassuiaallugu. Taava taassuma aqutsisut sule­qatitillu ajornartorsiutaasunik oqaloqatigisinnaavai.

  • Suliffimmi sulisut sinniisoqanngippata taava sumiiffinni peqatigiiffimmut ikiortissarsiorit.

Isumannaallisaanermut sinniisoq saaffigiuk ajornartorsiutaasorlu pillugu oqaloqatigalugu – tamatumani sullivimmi avatangiisit timikkut tarnikkulluunniit ittut pineqarpata.

  • Suliffinni isumannaallisaanermut sinniisoqanngippat sulisut sinniisaannut saaffiginnigit. Isumannaallisaanermut sinniisoqanngippat sulisullu sinniisoqanngippata sumiiffinni peqatigiiffimmut saaffiginnigit.

Ingerlaannarlutit sulisut sinniisaat imaluunniit sulisitsisut saaffigiuk. Taakku pisussaapput taamaattoqartillugu ilinnik ikiuissallutik.

Soraarniaruit tamanna allakkatigut nalunaarutigisariaqarpat. Taamaalillutit uppernarsaa­tis­sa­qas­saa­tit soraarniuteqarsimaninnik ullorlu suna kingullermik sulisimaninnik.

  • Maluginiaruk soraarniarluni sioqqutsisumik kalerriinissamut piffissarititaq suna isumaqa­ti­giis­summi ilinnut atuunnersoq (imaluunniit funktionærit (“atorfillit”) pillugit inatsimmi, tassani pineqar­tu­nut ilaaguit).
  • Soraarniuteqanngikkaluarluni allamik periarfissaqarnersoq isumaliutigiuk. Assersuutigalu­gu suliffinni uumisaarneqartarnerit imaluunniit pimmatigineqartarnerit ajornartorsiutaappat,soraarniuteqarnissaq siulliunnagu sulisut sinniisaannik taman­na pillugu oqaloqatiginninnissaq tulluartuusinnaavoq.
  • Soraarniutivit eqqortumik allannissaa pillugu siunnersortissarsiorsinnaavutit sulisut sinnii­saan­nut, sumiiffinni peqatigiiffimjmut imaluunniit SIK-p allattoqarfianut.

Atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinneq (tjenstlig samtale) tassaasinnaavoq soraarsitaa­nissa­mut alloriarneq siulleq. Taamaattumik oqaloqatigiinnissamut taamaattumut aggeqqu­saaneq imaan­naanngitsutut isigisassaavoq.

  • Atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinnissamut aggeqqusaaguit ilisimatinneqartussaatitaa­­­vutit suna oqaluuseriniarneqarnersoq.
  • Oqaloqatigiinnermi illersuisussamaatissannik ilaqarsinnaatitaavutit. Illersuisussaq taanna tassaassaaq inuk tatigisat, soorlu ikinngutigilluakkat imaluunniit sulisut sinniisaat.
  • Pisortani sulisitsisut pisussaatitaapput atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinnerni eqqaa­mas­sutissanik allattuinissaminnut. Tassa Namminersorlutik Oqartussani imaluunniit kommu­nimi suliguit sulisitsisoq allagaqassaaq oqaloqatigiinneq imaqarniliorlugu. Isummavit imaqarniliami eqqorlugit issuarneqarnissaat pisinnaatitaaffigaat. Tamanna immikkut pi­ngaa­ruteqarsinnaavoq sulisitsisup oqaloqatigiinnermi oqaatigisai isumaqatiginngikkukkit.
  • Suliffimmi namminersortunit pigineqartumi sulisitsisoq pisussaatitaanngilaq oqaloqatigiin­neq allakkatigut imaqarniliussallugu, taamaakkaluartorli oqaloqatigiinnermit imaqarnilior­to­qarnissaa kissaatigisinnaavat.
  • Atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinnissamut aggeqquneqaruit kaammattuutiginarpoq tamanna pitinnagu sulisut sinniisaannik, sumiiffimmi peqatigiiffimmik imaluunniit SIK-p allattoqarfianik oqaloqateqarnissat, ikiorneqarniassagavit.

Sulisitsisut ilaasa suli oqariartaaseq “oqaasiinnakkut mianersoqqussuteqarneq” atortarpaat, kisi­an­ni mianer­soqqussuteqarneq (advarsel) tamatigut allakkatigoortuusariaqarpoq. Taamaattariaqar­poq uppernarsaa­tis­sa­qarnissaq ilaatigut pissutigalugu, sulisitsisoq sulisorlu tamarmik tunngavissa­qarniassammata. Taa­maattumik sulisitsisuit mianersoqqussuteqarfiginia­ler­patit tamanna allagan­ngorlugu piumassavat.

  • Mianersoqqussuteqarnermut taarsiullugu sulisitsisuit assuarliuteqarfigisinnaavaatit (på­ta­le). Taan­na mianersoqqussuteqarnermit sallaannerusumik pineqaatissinneqarnertut isigineqartarpoq. Aammali sulisitsisoq atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinnissamut (tjenst­lig samtale) aggeqqusisin­naa­voq. Tassani sulisitsisup ilisimatissavaatit suna naam­ma­ginngin­nerlugu, tamatumalu qanoq iluarsineqarsinnaanera oqaloqatigiissutigissavarsi. Taa­matut oqaloqatigiinneq iluat­sillugu aamma sulisitsisoq mianersoqqussummik tunniussisin­naa­sarpoq imaluunniit soraar­sinnialersaarneqarnerit nalunaarutigalugu.
  • Mianersoqqussuteqarneq kalerrisaarutaavoq sulisitsisup suliannik imaluunniit pissuserisannik naammaginninnginne­ra­nik. Soorlu imaassinnaavoq arlaleriarlutit inortuillutit suliartora­vit mianersoqqussummik tunineqartutit. Allakkami mianersoqqussummi allassimagajuppoq tamanna sulisup iluarsinngippagu soraarsitaanermik kinguneqarsinnaasoq.
  • Ilaanni mianersoqqussummi allassimasoqartarpoq mianersoqqussut qanoq sivisutigisumik atuutissasoq. Allakkami taamatut piffissaliisoqarsimanngikkaangat mianersoqqussut ukiup affaanit ukiumut ataatsimut atuussinnaasarpoq, apeqqutaasarluni mianersoqqussut pissut­sinik sunik tunngaveqarnersoq.
  • Kattuffiup allattoqarfia SIK-mut ilaasortatut saaffigisinnaavat nalilertillugu mianersoqqussummut tunngaviusoq pissusissamisoortuunersoq.

Namminersorlutik Oqartussani imaluunniit kommunimi sulisuuguit soraarsinneqartinnak – sioq­qut­sisumik kalerriinikkut imaluunniit peersinneqarnikkut – tusarniaavigineqaqqaartus­saavutit (inat­simmi ima taaneqartoq: “peqataasup isumaanik tusarniaaneq”). Suliffimmi nammi­nersortumi imaluunniit pisortat piginneqataaffigisaanni (soorlu Nukissiorfinni, Air Greenland-imi imaluunniit Mittarfeqarfinni) sulisuugaanni taamatut tusarniaavigineqarnissaq piumasaqaataanngilaq.

  • Sulisitsisup tusarniaalluni allakkamini soraarsitsilersaarnerminut tunngavigisani ilisimatit­sissutigissavai periarfississallutillu soraarsitsiniarnermut oqaaseqarnissannut/akerli­lii­nis­san­­nut. Sulisitsisoq oqaaseqaativit/akerliliinivit kingusinnerpaamik qaqugu tiguneqareersimanissaannik taasaqassaaq.
  • Isumaqaruit soraarsitsilersaarneq/peersitsilersaarneq tunngaveqanngitsoq, pingaaruteqar­poq tusarniaanermut akissutissanni tamanna oqaatigissallugu.
  • Maluginiassavat pisortat suliffeqarfiini sulisitsisuusut soraarsitsilersaaleraangamik tusarniaa­­juaannanngimmata, naak tamatumani inatsisit malittussaagaluarlugit.
  • Soraarsitsilersaarnermik/peersitsilersaarnermik tusarniaavigineqaruit
    SIK-mut ilaasortatut ingerlaannaq SIK-p al­lattoqarfianut saaffiginninnissat kaammattuutigaarput. Kissaatigigukku SIK-p allattoqarfia sinnerlutit tusarniaanermut akis­suteqarsinnaavoq.

Suliunnaarsitsineq ima paasineqassaaq suliartortussaatitaajunnaartutit, kisianni akissarsiaqaannassasutit piffissap soraarnissannik siumut kalerriuteqarfiusup naanissaata tungaa­nut.

  • Soraarsinneqaruit tamanna nalinginnaasumik pisussaavoq soraarsitaanissamik kalerriu­te­qarnikkut, piffissap kalerriuteqarfiusup qanoq sivisutiginissaanut apeqqutaassalluni qanoq sivisutigisumik sulisimanerit. Piffissami kalerriuteqarfiusumi nalinginnaasumik sulisussaagaluarputit – kisianni tassa sulisitsisuit suliunnaarsippaatit.
  • Suliunnaarsitaaqqanerup nalaani allamik suliffittaaraanni ilaannikkut sulisitsisoq akissar­si­anik ilanngaas­si­sinnaa­sarpoq, kisianni nalinginnaasumik aatsaat taamaattoqarsinnaanera suliunnaarsitsinermini nalunaarutigisimaguniuk. Ilinnut tunngatillugu sulisitsisup qaqugukkut taamatut akis­sar­si­anik ilanngaassisinnaa­nera pillugu SIK-p allattoqarfia oqaloqatigisinnaavat.
  • Sulisitsisup ilaannikkut feeriamut inatsit innersuussutigalugu ullut feeriarfissat suliunnaarsitaanerup nalaani atorneqartutut naatsorsuutigisinnaasarpai. Sulisitsisup feeriassannik su­li­unnaar­sitaaq­qa­­­ninni atorneqartussaatsinera pillugu SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfia oqaloqatigisinnaa­vat.

Oqariartaatsit imminnut assingusut “suliartortariaqarunnaarsitsineq” (fritagelse) aamma “suliunnaarsitsineq” (fritstil­ling) sulisitsisunit kukkusumik atorneqartaannarput, tamanna­lu sulisumut paatsiveerunnar­sin­naa­sarpoq.

Sulisitsisoq soraarsitsinermini aalajangersinnaavoq tamanna suliunnaarsitsinerussasoq imaluunniit suliartortariaqarunnaarsitsinerussasoq piffissap soraarnissamik siumut kalerriuteqarfiusup nalaani (soraarnissap tungaanut piffissap taassuma sivisussusissaanut apeqqutaassalluni sulisup qanoq sivisu­­tigisumik atorfeqarsimanera). Oqaaseq la­tiinerisuumik nagguilik “suspendere” ilaanni qallu­naa­­­tut atorne­qar­tarpoq suliartortariaqarunnaarsitsinermut tunngatillugu.

Suliunnaarsitsinermi sulisoq piffissap soraarnissamut kalerriuteqarfiusup nalaani sulisussaatitaassanngilaq, kisianni piffissap naanissaata tungaanut akissarsiaqassalluni. Sulisorli suliartortariaqa­run­­­naarsinneqaruni piffissami pineqartumi sulisitsisumi suliartoqqussagaluarpani aatsaat suliar­tus­saaq, pisa­ri­aqartinneqarami.

Taamaattumik soraarsitsinermi pingasunik periarfissaqarpoq soraarsitsinerup piffissami soraarnissamut kalerriuteqarfiusumi qanoq ingerlanneqarnissaanut: a) Sulisoq soraarnissami tungaanut piffissaq naallugu suliinnas­saaq, b) Sulisoq suliartortariaqarunnaarsitaassaaq, kisianni piffissap pi­ne­qartup ingerlanerani suli­ar­toqqusaariataarsinnaassalluni, tamanna pisariaqartinneqarpat, imaluunniit c) Sulisoq suliunnaarsitaassaaq, taamaattumillu piffissami pineqartumi suliartortussaatitaassanani.

Suliartortariaqarunnaarsitsineq aamma allamut tunngatillugu atorneqartarpoq, tassa sulisitsisoq misissuinissaminut piffissamik pisariaqartitsigaangat. Misissuinerummi nalaani sulisup su­liffimmi­niin­nginnissaa sulisitsisup tulluarnerutissinnaavaa.

Assersuutigalugu: Sulisoq suliffimmini nakuusersimasutut unnerluutigineqarpoq.

Sulisitsisup tamatuminnga misissuinerani, soorlu takunnissimasunik oqaloqatiginnittarnerani, unnerluutiginninnerullu eqqortuuneranik naliliiniarnerani, sulisoq suliartortariaqarunnaarsitaasinnaa­­voq. Misissuineq naammassippat pissutsit qanoq innerat apeqqutaatillugu sulisitsisup sulisoq suliartoqqeqqusinnaavaa, unnerluutiginninneq tunngavissaqarsimanngippat imaluunniit ingasattumik soraarsitaassutissamik pisoqarsimanngip­pat – imaluunniit soraarsitsiniarneq aallartissinnaavaa, taman­na pisariaqartutut nalilerneqarpat.

Soraarsitsineq allakkatigut pisariaqarpoq. Oqaasiinnakkut soraarsitaaguit tamanna allaganngorlugu piumassavat. Aammami isumaqatigiissutini amerlanerni allassimavoq soraarsitsineq allakkatigoortumik pissasoq

  • Allagaq soraarsitsissut atsiussanngilat allakkami allassimasunik nalornissuteqaruit, soraar­sit­sinerlu ilinnut qanoq kinguneqassanersoq paasilluanngikkukku. Aamma atsioqinagu so­raar­­­sitsinermut pissutaasoq isumaqatiginngikkukku.
  • SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfia attaveqarfigiuk, taa­maalillutit nalilertissinnaaniassagakku soraarsitsineq pissusissamisoornersoq. Ilaatigut naliligassaavoq soraarsitsineq pissutissaqarnersoq tun­nga­vilersorluagaanersorlu, eqqortumillu pinersoq soraarsitaanissamik kalerriuteqarneq immaqalu suliunnaarsitaaneq il.il. (aamma taanna takuuk) eqqarsaatigalugit.
  • Ikiorsiissutinik pisartagaqassaguit kommunimi suliffeqanngitsutut nalunaartariaqarputit suliffeerunnermilu ikiorsiissutinik imaluunniit pisortanit ikiorsiissutinik qinnuteqarlutit.

Sulisitsisoq nalinginnaasumik soraarsitsiniaruni sulisumut kalerriuteqaqqaartussaavoq. Sulisulli atorfeqarnini ingasattumik paarinerluppagu sulisitsisuata peersissinnaavaa – tassa ullormit ullormut atuutilersumik soraarsillugu; imaappoq sioqqutsisumik kalerriuteqaqqaarnani. Peersitsineq ullormit peersitsiviusumit akissarsiaqarunnaarnermik kinguneqartarpoq.

  • Peersitsineq allakkatigut nalunaarutigineqartariaqarpoq. Peersitsineq oqaasiinnakkut nalunaarutigineqarpat tamanna allaganngorlugu piumassavat.
  • Allagaq peersitsissut atsiussanngilat allakkami tassani allassimasunik nalornissuteqaruit, peersitsinerlu ilinnut qanoq kinguneqassanersoq paasilluanngikkukku. Aamma atsioqinagu peer­sitsinermut pissutaasoq isumaqatiginngikkukku.
  • SIK-mut ilaasortatut SIK-p allattoqarfia attaveqarfigiuk, taa­maalillutit nalilertissinnaaniassagakku peersitsineq pissusissamisoornersoq. Ilaatigut nalili­gas­saavoq peersitsineq pissutissaqarnersoq tunnga­vilersorluagaanersorlu.

Atorfimmut atatillugu ineqartinneqaraanni nalinginnaasumik imaappoq soraarsinneqaraanni imaluunniit nammineq soraaraanni taanna inigiinnarneqarsinnaanngitsoq.

  • Sulisitsisoq sulisorlu allamik isumaqatigiissuteqarsimanngikkaangata malittarisassat inissi­anik attartortitsisarneq pillugu peqqussummi allassimasut malinneqartussaapput. Peqqussum­mi § 65-imi allassimavoq atorfeqarnerup unitsinneqarnerani sulisoq pisussaasoq inissiamik taamaatitsinissani allakkatigut nalunaarutigissallugu. Aamma allassimavoq sulisunut inissi­aq attartugaq kingusinnerpaamik qimareersimaneqassasoq nalinginnaasumik taamaa­titsi­nissamut nalunaarfissatut piffissarititaasup naannginnerani.
  • Attartortitsisarneq pillugu peqqussummi aalajangersagaq tamanna ilisimassallugu pingaa­ruteqar­poq, tassa sulisup soraalernermini atorfimmut atatillugu inigisami taamaatin­nissaanik nalunaa­ru­teqanngitsoorneranik arlalinnik assersuutissaqarmat. Aammami taamani sulisoq atorfinimmat inissaanik sulisitsisup pissarsissussimavaa.
  • Kisianni soorlu juunip 30-ani soraartussaagaanni inigisamik taamaatitsinissaq kingusinner­paamik maajip 31-ani nalunaarutigisassaavoq. Inigisaq taamaatinni­ar­lugu aatsaat juunip 30-ani nalunaaraanni ineqarnermut akiliutit il.il. juulip 31-ata tungaanut nam­mineq akilertariaqalissapput, qaammammili tassani inissiami pineqartumi ineqarsinnaatitaanani.
  • Juulimi nutaamik attartortussarsisoqarsimappat (taamaattariaqarporlumi), tassani qaam­mammut akiliutitigut isertitaalersussat pissutigalugit attartortuusimasutut akiligassaaruttussaavutit.
  • Nalorniguit sulisitsisoq aperiuk. Tamanna angusaqarfiunngippat SIK-p allattoqarfianut saaffi­gin­nissinnaa­vutit.

Isumaqatigiissutit pisoqqat atuutissapput isumaqatigiissutip nutaap isumaqatigiissutigine­qarnissaa­­­ta atsiorneqarnissaatalu tungaanut. Tassa isumaqatigiissutit pillugit isuma­qa­tigiinniarnerit sivit­soraluartut, pisinnaatitaaffitit taakkuusut suli pigiinnassavatit.

Namminersorlutik Oqartussanik aamma suliffiutillit namminersortut kattuffiannik Grønlands Erhverv-imik (GE) tunngaviusumik isumaqatigiissutini suli­ner­mik unitsitsineq-mik ataatsimut taaneqarput assigiinngitsut uku:

  • Strejke = Suliumajunnaarneq,
  • Lockout = Sulisitsisup suliffimmik matusinera,
  • Blokade = Suliartoraluanik isernaveersaartitsineq, aamma
  • Boykot = Sulisartut suliartorumajunnaarnerat sulisitsisulluunniit suliartoqqusiunnaarnera.

Tunngaviusumik isumaqatigiissutit taakku malillugit illit suleqatitillu sulinermik unitsitsisin­naatitaan­ngilasi (suliumajunnaarsinnaanngilasi) sulisut akissarsiaat sulinerminnilu atugari­saat pillugit isumaqatigiissut atuuttoq atuuk­kallartillugu (tamanna “aaqqiagiinnginnaveersaarnermik” taane­qarpoq) – aatsaalli taamaaliorsinnaavusi “suliffiup akiliisinnaajunnaar­ne­ra, inuunerup eriagi­sari­a­qarnera, atugarissaarnissaq ataqqinassuserluunniit patsisigalu­git sulinerup unitsinneqarnissaa pisariaqalivissimappat.” Tassa imaappoq pissutsini immikkorluinnaq ittuni aatsaat sulinermik unitsitsisoqarsinnaavoq.

  • Taamaattumik suliffimmi ajornartorsiuteqarpat tamakku iluarsiniarneqassapput sulisitsisup oqaloqatigineratigut, immaqa SIK akuutillugu – sulinermik unitsitsinernik kinguneqartus­saa­­­­­natik.
  • Aatsaat sulinermik unitsitsisoqarsinnaavoq isumaqatigiissutit pillugit isumaqatigiinniarnernut atatillugu. Tassani suliumajunnaarneq angusaqarniarluni ilungersuuteqarnermi sakkutut atorneqarsinnaavoq.
  • Namminersorlutik Oqartussanik aamma GE-mi tunngaviusumik isumaqatigiissutini erseq­qin­nerusumik allaaserineqarpoq sulinermik unitsitsineq qanoq pisinnaasoq suliumajunnaar­­neruppat (strejke) imaluunniit sulisitsisup suliffimmik matusinerippagu (lockout). Soorlu malittarisassa­qartinneqarpoq sulinermik unitsitsinissap allakkatigut nalunaarutigineqaqqaartarnissaanik qanorlu isumaqatigiissitsiniartoqartarnissaanik.

Suliffiit akiligassanik akilersuiunnaarpat taava ingerlaannartumik sumiiffimmi peqatigiiffimmut imaluunniit SIK-p allattoqarfianut saaffiginnigit.

  • Betalingsstandsning-imik qallunaatut taaneqartartoq tassa suliffiup akiligassanik akilersuiunnaarnera – soorlumi oqaatsimi tamanna ersersinneqareersoq. Tamatuma sulisitsisoq unil­latsiarnissaanut periarfissittarpaa, unillatsiarnerlu tamanna suliffeqarfiup siunissami ungasippallaanngitsumi imminut akilersinnaasumik ingerlaqqis­sin­naaneranik nalilersui­ner­mut atorneqas­saaq, suliffeqarfik tunineqassanersoq imaluunniit akiliisinnaa­junnaarluni unissanersoq (konkurs).
  • Akilersuiunnaarnermi illit soraarsinneqarnalluunniit atorfinitsitaanermut isumaqatigiissutit atorunnaarsinne­qassan­ngilaq, kisianni piumasaqaatigisinnaavat piffissami pineqartumi akis­­sarsiassavit qulakkeer­ne­qarnissaat. Tamanna pisinnaavoq aningaaserivimmit qularnaveeqqusiinikkut imaluunniit inatsisilerituup nakkutilliisuutitap uppernarsaaneratigut. Qu­larnaveeqqusiineq pissaaq aki­li­gassanik akilersuiunnaarnerup aallartinneranit ullut 14-it ingerlanerini. Taamaatto­qanngip­pat illit atorfeqartitaanerpit taamaatinnissaa toqqar­sin­naa­vat.
  • Immaqa akiligassanik akilersuiunnaarnerup nalaani nalunaarfigineqassaatit soraarsitaaler­su­tit. Taamaattoqarpat tamanna ingerlanneqassaaq nalinginnaasumik soraarsitsinissamut siu­moortumik ilisimatitsissuteqartussaaneq malillugu. Suliffeqarfik ingerlaannarpat kiisalu soraarsitaanerit atorunnaarsinneqarpat, taava illit atorfeqartitaanerit allanngornani inger­laannassaaq atugassarititaasut aamma ukiut suliffigisimasavit amerlassusiat nikisinneqarnatik.

Suliffiit akiliisinnaajunnaarpat sumiiffimmi peqatigiiffik imaluunniit SIK-p allattoqarfia saaffigiuk.

  • Akiliisinnaajunnaarnerup atuutilernerani akissarsiassannik pisassaqareeruit Lønmodta­ger­nes Garantifond-imut (sulinermik inuussutissarsiuteqartut sillimmatissaannik aningaasaateqarfimmut) qinnuteqaammik immersuininni SIK-mit ikiorneqarsinnaavutit. Suliffiup akiliisin­­­naajunnaarnera pissutigalugu akissarsiassat imaluunniit feriepengesiassat amigaatigilikkatit aningaasaateqarfimmit pisinnaavatit.
  • Malugiuk piffissaq killeqarmat suliffiup akiliisinnaajunnaarnerata kingorna kingusinner­paa­mik qaqugu Lønmodtagernes Garantifond-imut ikiorserneqarnissamik qinnuteqarnissamut. SIK-p allattoqarfianit tamanna pillugu siunnersorneqarsinnaavutit.

Ulloq paasissutissat iluarsineqarfiat:
10-03-2025

Taaguutit atorneqartut

Atorfeqarnermut, soraarsitsinernut il.il. tunngatillugu taaguutit quppernermi uani atorneqartut nassuiarneqartullu, ulluinnarnilu akuleriissillugit kalaallisut qallunaatullu atorneqarajuttut (ilaannikkut kalaallisut aalajangersimasumik taaguutiviunatik oqaatsit arlallit atorlugit nassuiaataanerusunik):

Tunngaviusumik isumaqatigiissut = Hovedaftale
Isumaqatigiissut
 = Overenskomst
Tapiliussaq [isumaqatigiissummut tapiliussaq] = Protokollat
Soraarsitsineq
 = Afskedigelse, opsigelse
Peersitsineq = Bortvisning
Suliunnaarsitsineq = Fritstilling
Suliartortariaqarunnaarsitsineq = Fritagelse
Tusarniaaneq = Partshøring
Soraarsitsilersaarneq = Påtænkt afskedigelse
Peersitsilersaarneq = Påtænkt bortvisning
Mianersoqqussut = Advarsel
Assuarliuteqarneq = Påtale
Atorfimmut tunngatillugu oqaloqatigiinneq = Tjenstlig samtale
Nakorsamit uppernarsaat = Lægeerklæring
Nakorsamit uppernarsaat = Lægeerklæring
Sulisimanermik uppernarsaat = Tjenesteattest
[Allagaq] ilassinneqqusissut = Anbefaling[sbrev]
Atorfinitsitaanermut isumaqatigiissut = Ansættelseskontrakt
Suli­ner­mik unitsitsineq = Arbejdsstandsning – ataatsimut ukununnga taaguutigineqartoq:
   Suliumajunnaarneq = Strejke
   Sulisitsisup suliffimmik matusinera [taaguutip uuma isumaa:] = Lockout
   Suliartoraluanik isernaveersaartitsineq [taaguutip uuma isumaa:] = Blokade
   Sulisartut suliartorumajunnaarnerat sulisitsisulluunniit suliartoqqusiunnaarnera  [taaguutip uuma isumaa:] = Boykot
Akilersuiunnaarneq = Betalingsstandsning
Akiliisinnaajunnaarneq = Konkurs

Taaguutinik allattuinermi najoqqutat: Isumaqatigiissutit, inatsisit, qallunaatut/kalaallisut ordbogi aamma SIK-p pikkorissaanermut atortui.