Skip to content

Isumaginninnermut aningaasaateqarfiit

Isumaginninnermut aningaasaateqarfiit qinnuteqarfigalugit tapiissuteqarsinnaasut pillugit paasissutissat tunngaviusut quppernermi maaniipput. Suut qinnutigineqarsinnaanerat kikkullu qinnuteqarsinnaanerat.

Isumaginninnermut aningaasaateqarfiit marluupput: SIK/Namminersorlutik Oqartussat kommunillu isumaginninnermut aningaasaateqarfiat aamma SIK/Royal Greenland A/S-ip isumaginninnermut aningaasaateqarfiat. Quppernermi uani aningaasaateqarfiit taakku pillugit paasissutissat tunngaviusut atuarneqarsinnaapput, soorlu suut qinnutigineqarsinnaasut kikkullu qinnuteqarsinnaasut.

Aningaasaateqarfiit marluusut taakkua malittarisassaat erseqqinnerusut quppernermi maani atuarneqarsinnaapput.

SIK/Namminersorlutik Oqartussat kommunillu isumaginninnermut aningaasaateqarfiat

Matuma ataani naatsumik nassuiaatigineqarpoq kikkut aningaasaateqarfimmut tassunga qinnute­qarsinnaanersut suullu aningaasaliiffigineqarsinnaanersut. SIK/Namminersorlutik Oqartussat kommunillu isumaginninnermut aningaasaateqarfiata malittarisassai erseqqinnerusut suliarineqarsimapput: ► Una tooruk malittarisassat aajumallugit

Kikkut qinnuteqarsinnaappat?

SIK-p isumaqatigiissutai malillugit Namminersorlutik Oqartussani, kommunini Danmarkillu naalagaaffiani sulisuusut isumaginninnermut aningaasaateqarfimmut qinnuteqarsinnaapput.

Aammattaaq suliffeqarfinni allani aningaasaateqarfimmut tassunga akilersueqataajumallutik SIK-mik isumaqatigiissuteqarsimasuni SIK-p isumaqatigiissutai malillugit sulisuusut qinnuteqarsinnaapput. Suliffeqarfiit ukuupput:

  • Air Greenland
  • Tusass
  • Nukissiorfiit
  • Sigguk Uummannaq ApS
  • Pennecon Heavy Civil
  • Knud Rasmussenip Højskolia
  • Grønlands Erhverv (GE)
  • NUSUKA
  • Royal Arctic Line (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Hotel Arctic (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Nuup Bussii (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Nuuk Imeq (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • KNI (tassunga ilaallutik Pilersuisoq, Polar Oil, Neqi, KNI Engros aamma Pisisa) (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Maniitsoq Fish ApS (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Avannaa Seafood (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Rodebay Fish ApS (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Polar Raajat A/S (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Arctic Prime Fisheries ApS (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Halibut Greenland ApS (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Uummannaq Seafood A/S (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Maniitsumi Efterskoli (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Sisimiut Timersortarfiat (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)
  • Narsap Timersortarfia (SIK-mut ilaasortaasuinnaat qinnuteqarsinnaapput)

Soorlu takuneqarsinnaasoq, suliffeqarfinni taakkunani aningaasaateqarfimmut akilersueqataaniarlutik isumaqatigiissuteqarsimasuni sulisuusut qinnuteqarsinnaassagunik SIK-mut ilaasortaanissaat piumasaqaataavoq (tamanna ungaluuserlugu taaneqartarluni).

Ikiorsiissutissat suut qinnutigineqarsinnaappat?

Makkununnga tunngatillugu ikiorserneqarnissamik qinnuteqartoqarsinnaavoq:

  • Qanigisap perululluni napparsimanerani:

Ilaatigut timmisartukkut umiarsuakkullu bilitsissanik akiliussisoqarsinnaavoq qanigisaq perululluni napparsimasoq napparsimmavimmut uninngavigisassaanut ingiaqatigiumallugu. Aammattaaq hotelimi ineqarnermut, sulinngikkallarnermi isertitatigut annaasaqaatinut Københavnimiinnermilu angalassutissamik rejsekortimut akiliussisoqarsinnaavoq.
Meerarisaq imaluunniit meerarisat 18-it inorlugit ukiullit najugarisamut qimanneqartariaqalissappata ingiaqataasumut angalaqataatinnissaat aammattaaq aningaasaliiffigineqarsinnaavoq.

Qinnuteqartup qanigisai tassaapput: Angajoqqaat, aapparisaq katissimasaq imaluunniit inooqatigisaq (sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi najugaqatigisimasaq, meerarisat aamma qatanngutit. Qinnuteqartup meeraanermini aamma/imaluunniit inuusunnermini angajoqqaarsiamisut najortarsimasai aanaakkui/aataakkui allalluunniit qaqutiguuissumik qanigi­sa­tut isigineqarsinnaapput.

  • Illoqarfimmut allamut erniartortumut ingiaqataaneq:
    Timmisartukkut umiarsuakkullu bilitsissanik akiliussisoqarsinnaavoq, taamaalilluni anaanaasup illoqarfimmi allamiilluni erninerani angajoqqaaqataasoq najuussinnaaniassammat.
  • Isaruartaarneq imaluunniit isaruartaaqqinneq:

Sulisut isaruartaaqqaarnissaminnut aningaasaliiffigineqarnissaminnik qinnuteqarsinnaapput, imaluunniit aamma isarussat sakkortussusii minnerpaamik 0,5 procentimik nikissappata isaruartaaqqinnissaminnut qinnuteqarsinnaallutik. Aammattaaq meerarisap 18-inik inorlugit ukiullip isaruartaarnissaanut aningaasaliisoqarsinnaavoq, taamatulli mee­rarisap isaruartaarnissaanut aningaasaliisarnissaq taamaallaat ukioq allortarlugu pisinnaalluni. Isaruartaarnermut imaluunniit isaruartaaqqinnermut annerpaamik 4.000 kr.-inik tapiissuteqartoqarsinnaavoq.

  • Qanigisap ilerranik angerlaassineq:

Pineqartoq tassaasinnaavoq illerfimmik imaluunniit qummuattamik (toqusup arsaanik) Danmarkimit Kalaallit Nunaannut angallassineq, toqusoq Kalaallit Nunaanni najugaqar­si­mappat, angallassinerlu taamaattoq Kalaallit Nunaanni pisortanit akilerneqassanngippat. Aammattaaq illerfimmik qummuattamilluunniit Kalaallit Nunaata iluani sumiiffimmit sumiiffimmut toqusup najugarisimasaanut angallassineq akilerneqarsinnaavoq, angallassineq taamaattoq Kalaallit Nunaanni pisortanit akilerneqassanngippat.

Isumaginninnermut aningaasaateqarfik taamaallaat akiliussisinnaavoq qinnuteqartup sulisitsisua isumaqatigiissutit malillugit tamatumunnga pisussaaffeqanngippat, imaluunniit peqqinnissaqarfik oqartussaasulluunniit allat aammattaaq akiliussinissaminnut pisussaaffeqanngippata.

Qinnuteqarnermi immersugassaq atorneqassaaq

Qinnuteqarnermi immersugassamik peqarpoq kalaallisut, qallunaatut tuluttullu SIK-p nittartagaa­tig­ut pineqarsinnaasumik. Immersugassaq taanna atorneqassaaq Isumaginninnermut aningaasaateqarfimmut qinnuteqaraanni.

Una tooruk qinnuteqarnermi immersugassaq piumallugu

Uppernarsaateqarnissaq pingaaruteqarpoq

Uppernarsaatit suut SIK-p pisariaqartikkai qinnuteqarnermi immersugassami allassimavoq. Uppernarsaatissat taakku pigineqanngippata qinnuteqaat suliarineqarsinnaanngilaq. Uppernarsaatissat immersugassami taaneqartut saniatigut uppernarsaatissanik allanik SIK piumasaqarsinnaavoq.

Qinnuteqaat qaqugu suliarineqassava?

Qinnuteqaatit takkuttut nukinginnartutut suliarineqartarput – isarussanulli tunngatillugit qinnuteqaatit suliarineqarneri sivisunerusinnaasarput.

Qinnuteqaatit qanoq suliarineqassappat?

Isumaginninnermut aningaasaateqarfimmut qinnuteqaatit paasissutissanik isertuunneqartussanik ilaqartarput. Taamaattumik suliassat tamakku qanoq suliarineqartarnissaat pillugu SIK maleruagassiorsimavoq, paasissutissat taamaattut susassaqanngitsunik ilisimaneqalinnginnissaat qulakkeerumallugu.

► Una tooruk qinnuteqaatit qanoq suliarineqartarnerat qinnuteqartullu pisinnaatitaaffii pillugit allakkiaq paasissutissiissut piumallugu

SIK/Royal Greenlandip Isumaginninnermut aningaasaateqarfiat

Kikkut aningaasaateqarfimmut tassunga qinnuteqarsinnaanersut suullu aningaasaliiffigineqarsinnaanersut pillugit naatsumik paasissutissat matuma kingulianiipput.

SIK aamma Royal Greenland isumaginninnermut aningaasaateqarfik pillugu isumaqatigiissuteqarsimapput erseqqinnerusumik paasissutissarsiffiusinnaasumik.

Una tooruk isumaqatigiissut piumallugu

Kikkut qinnuteqarsinnaappat?

SIK-mut ilaasortat Royal Greenland A/S-imi sulisuusut kisimik Isumaginninnermut aningaasaateqarfimmit tapiiffigineqarsinnaapput.

Aammattaaq SIK-mut ilaasortat Upernavik Seafood A/S-imi aamma Arctic Fish A/S-imi sulisuusut aningaasaateqarfimmut tassunga qinnuteqarsinnaapput.

Ikiorsiissutissat suut qinnutigineqarsinnaappat?

Makkununnga tunngatillugu ikiorserneqarnissamik qinnuteqartoqarsinnaavoq:

  • Qanigisap perululluni napparsimanerani:

Ilaatigut timmisartukkut umiarsuakkullu bilitsissanik akiliussisoqarsinnaavoq qanigisaq perululluni napparsimasoq napparsimmavimmut uninngavigisassaanut ingiaqatigiumallugu. Aammattaaq hotelimi ineqarnermut, sulinngikkallarnermi isertitatigut annaasaqaatinut Københavnimiinnermilu angalassutissamik rejsekortimut akiliussisoqarsinnaavoq.
Meerarisaq imaluunniit meerarisat 18-it inorlugit ukiullit najugarisamut qimanneqartariaqalissappata ingiaqataasumut angalaqataatinnissaat aammattaaq aningaasaliiffigineqarsinnaavoq.

Qinnuteqartup qanigisai tassaapput: Angajoqqaat, aapparisaq katissimasaq imaluunniit inooqatigisaq (sivikinnerpaamik ukiumi ataatsimi najugaqatigisimasaq, meerarisat aamma qatanngutit. Qinnuteqartup meeraanermini aamma/imaluunniit inuusunnermini angajoqqaarsiamisut najortarsimasai aanaakkui/aataakkui allalluunniit qaqutiguuissumik qanigi­sa­tut isigineqarsinnaapput.

  • Illoqarfimmut allamut erniartortumut ingiaqataaneq:
    Timmisartukkut umiarsuakkullu bilitsissanik akiliussisoqarsinnaavoq, taamaalilluni anaanaasup illoqarfimmi allamiilluni erninerani angajoqqaaqataasoq najuussinnaaniassammat. Anaanaasoq kisimi qinnuteqarsinnaavoq ataataasup erniartornermi ingiaqataanissaanik.
  • Isaruartaarneq imaluunniit isaruartaaqqinneq:

Sulisut isaruartaaqqaarnissaminnut aningaasaliiffigineqarnissaminnik qinnuteqarsinnaapput, imaluunniit aamma isarussat sakkortussusii minnerpaamik 0,5 procentimik nikissappata isaruartaaqqinnissaminnut qinnuteqarsinnaallutik. Aammattaaq meerarisap 18-inik inorlugit ukiullip isaruartaarnissaanut aningaasaliisoqarsinnaavoq, taamatulli mee­rarisap isaruartaarnissaanut aningaasaliisarnissaq taamaallaat ukioq allortarlugu pisinnaalluni meeraq 0-imit 12-inut ukioqarpat, meerarlu 13-it 17-illu akornanni ukioqarpat ukiut pingasunngorneri tamaasa isaruartaartitsisoqaqqissinnaalluni. Isaruartaarnermut imaluunniit isaruartaaqqinnermut annerpaamik isarussap akiata 85%-ianik akiliussisoqarsinnaavoq, annerpaamilli 2.975 kr.-inik.

  • Qanigisap ilerranik angerlaassineq:

Pineqartoq tassaasinnaavoq illerfimmik imaluunniit qummuattamik (toqusup arsaanik) Danmarkimit Kalaallit Nunaannut angallassineq, toqusoq Kalaallit Nunaanni najugaqar­si­mappat, angallassinerlu taamaattoq Kalaallit Nunaanni pisortanit akilerneqassanngippat. Aammattaaq illerfimmik qummuattamilluunniit Kalaallit Nunaata iluani sumiiffimmit sumiiffimmut toqusup najugarisimasaanut angallassineq akilerneqarsinnaavoq, angallassineq taamaattoq Kalaallit Nunaanni pisortanit akilerneqassanngippat.

Isumaginninnermut aningaasaateqarfik taamaallaat akiliussisinnaavoq qinnuteqartup sulisitsisua isumaqatigiissutit malillugit tamatumunnga pisussaaffeqanngippat, imaluunniit peqqinnissaqarfik oqartussaasulluunniit allat aammattaaq akiliussinissaminnut pisussaaffeqanngippata.

Qinnuteqarnermi immersugassaq atorneqassaaq

Qinnuteqarnermi immersugassamik peqarpoq kalaallisut, qallunaatut tuluttullu SIK-p nittartagaa­tig­ut pineqarsinnaasumik. Immersugassaq taanna atorneqassaaq Isumaginninnermut aningaasaateqarfimmut qinnuteqaraanni.

Una tooruk qinnuteqarnermi immersugassaq piumallugu

Uppernarsaateqarnissaq pingaaruteqarpoq

Uppernarsaatit suut SIK-p pisariaqartikkai qinnuteqarnermi immersugassami allassimavoq. Uppernarsaatissat taakku pigineqanngippata qinnuteqaat suliarineqarsinnaanngilaq. Uppernarsaatissat immersugassami taaneqartut saniatigut uppernarsaatissanik allanik SIK piumasaqarsinnaavoq.

Qinnuteqaat qaqugu suliarineqassava?

Qinnuteqaatit takkuttut nukinginnartutut suliarineqartarput – isarussanulli tunngatillugit qinnuteqaatit suliarineqarneri sivisunerusinnaasarput.

Qinnuteqaatit qanoq suliarineqassappat?

Isumaginninnermut aningaasaateqarfimmut qinnuteqaatit paasissutissanik isertuunneqartussanik ilaqartarput. Taamaattumik suliassat tamakku qanoq suliarineqartarnissaat pillugu SIK maleruagassiorsimavoq, paasissutissat taamaattut susassaqanngitsunik ilisimaneqalinnginnissaat qulakkeerumallugu.

Una tooruk qinnuteqaatit qanoq suliarineqartarnerat qinnuteqartullu pisinnaatitaaffii pillugit allakkiaq paasissutissiissut piumallugu

Attaveqarfissaq paasiniaaffissarlu

Isumaginninnermut aningaasaateqarfiit ataasiakkaat periarfissarititaat pillugit apeqqutissaqaruit SIK-mut saaffiginnissinnaavutit, tlf. 32 21 33, e-mail socialfonden@sik.gl

SIK-p allattoqarfiata ammasarfiisa nal. 9.00-imit 13.00-imut avataatigut aamma pingasunngornikkut saaffigineqarsinnaavoq: Siunnersorti Linda Christensen, toqqaannartumik tlf. 34 93 22.

Peruluutaasumik nappaatit suut pineqarpat?

► Nappaatit peruluutaasut allattorsimaffiat (Namminersorlutik Oqartussani tunngavigineqartartoq, taamalu aamma Isumaginninnermut Aningaasaateqarfimmi). Nammineq kalaallisuunngortitarput. Una tooruk taanna anillatsikkumallugu

Paasissutissat allat

► Naqitaaraq “Peruluutaasumik napparsimalernermi ingiaqatigineqarneq” anillatsitassaq pingasunngorlugulu pertiterlugu (juulimi 2020 saqqummersinneqartoq)

► Video paasissutissiissut takorusukkukku una tooruk
Erseqqissarneqassaaq videomi oqaatigineqartoq qinnuteqassagaanni SIK-mut ilaasortaanissamik piumasaq atuummat suliffeqarfiit ilaannaanni, paasissutissani matuma qulaaniittuni takuneqarsinnaasuni.